Kommenteeri

Palga, tööaja ja värbamise tööriistad uuringu järgi

Need, kes on lugenud üldist kokkuvõtet uuringust HRConf sellest artiklist teavad, et uuringus osalesid enamasti keskmised ja suured ettevõtted: ainult 16,3% ettevõtteid oli suuruses kuni 50 töötajat. Kõige suurem grupp olid ettevõtted suuruses 51-200 töötajat (34,9%). 201 kuni 500 töötajat ning need, kellel on üle 500 töötaja olid vastavalt 25,6% ja 23,3%. Kokku uuringus osales 103 vastajat.

Eesti HR valdkonna turg on mitmekesine. Uuringus osalejad kasutavad väga erinevaid rakendusi. Kolm juhtivat rakendust on uuringu järgi Persona, Taavi ja Virosoft. NB! Toodud jaotus näitab ennekõike teenuste jaotust uuringu vastajate hulgas, kus oli esindatud pigem suuremad ettevõtted. Keskmise ja väiksemate ettevõtete seas oleks kindlasti suurema osakaalu saanud ka Merit tarkvara ja Taavi.

Uuringu tulemustest selgus kindlalt, et enamus ettevõttetest teevad personalijuhtimise tööriista valiku pikaks ajaks. Seega tuleb olla valiku tegemisel seda hoolikam ja kaaluda kõiki poolt ja vastuargumente – vali hoolikalt!

Ettevõtted ei ole väga kiired oma tööriistade vahetamisel või muutmisel. Pool ettevõttetest kasutab oma personalijuhtimise tööriista kauem kui 5 aastat, 39,5% aasta kuni 5 ning ülejäänud 10,5% - alla aasta aega.

Nüüd aga jätkame tööriistadest, milleta ei saa mitte ükski tööandja....

1) Palk ja personal

Palk ja personal käivad selgelt käsikäes – tervelt 58% vastajatest kasutab palgaarvestuseks sama tarkvara, mida ka personaliarvestuseks. Näiteks tööaja arvestuse puhul kasutab palgasüsteemiga sama tootja lahendust vaid 47% vastanutest kuigi ka need süsteemid võiksid loogiliselt kokku kuuluda.


Muu kategoorias olid tarkvarad nn: Rool, Pmen, SAP, Oracle, StaffLogic, Tresoor, Noom, Eeva, Joosep, GoPro, Kontomeister3, Dynamics NAV, Excel

Mõningad vastajad märkasid siin, et nende personalijuhtimine toimub tegelikult palgaarvestamise süsteemides, näiteks Taavi Palk või Merit Palk ja võimalikke süsteemide puudujääke kompenseeritakse Exceliga.

Palgaarvestuse kategoorias on kasutusel ka hulgaliselt ajaloolisi (legacy) tooteid, mis küll ajavad asja ära, kuid hakkavad ka ajale jalgu jääma. Paljudes kommentaarides märkisid kasutajad, et ei ole enam sellise „saab hakkama kah“ olukorraga rahul: 

  • See tarkvara on jäänud aegade algusest, kuid ma ei ole sellega rahul.
  • Kohmakas ja aruandeid peab kontrollima - sama aruanne erinevast kohast annab erinevaid tulemusi. Näiteks töötajate arv.
  • Programmina täitsa rahuldav, kuid kahjuks enam ei arendata.

Seega võib eeldada, et antud osas võib toimuda turul liikumisi ning teenusepakkujatel tasub silmad lahti hoida. Valikud palgaarvestuses tehakse enamasti vähemalt viie aasta perspektiivis.

Palgaarvestus jääb ilmselt viimaseks personalijuhtimise valdkonna tööriistadest, mis jääb suures mahus „kohalikuks“ hoolimata üldisest tarkvaraturu globaliseerumisest. Kusjuures põhjus ei ole ainuüksi meie lihtsuse poolest eripärases palga-seadusandluses (mis on palgaarvestuse lihtsuse seisukohast üks parimatest maailmas). Põhjus, miks palgaarvestus jääb suuremas mahus kohalikuks on seotud pigem sellega, et meie personali- ja palgaspetsialistide nõuded palgaarvestussüsteemidele on tihti nii keerulised, et „vaikimisi“ tarkvara konfiguratsioon ei suuda neid täita. See tähendab, et süsteemi juurutuseks on minimaalselt vaja kohalikku partnerit, kes nõudeid analüüsiks ja realiseeriks juurutuseprojekti, mille kestvus võib venida kuuest kuuekümne kuuni. Selliselt loodud palgaarvestuse süsteem muutub omakorda nii kulukaks, et tema asendamisest saab tabu.

Hoolimata esmapilgul heast turu-situatsioonist nõuab palgaarvestuse turule tulek suuri investeeringuid. Võib-olla lahendab olukorra mõni uus Eesti idufirma, kes palkab valdkonna parimad spetsialistid ja loob ilusa ja mugava tööriista, mis rahuldaks vähemalt 50% meie palgaarvestajate keerukatest nõudmistest. See oleks edulugu vähemalt Eesti piires.

Edasi lähme aga tööajaarvestuse teemadel. 16.3% personalitöötajatest, kes haldavad tööaega kasutavad selleks Excelit... Eriti kirjuks läheb asi kui töötajaid on sadu ja nad töötavad graafiku alusel. Edasi loeme sellest, mis valikud turul veel on...

2) Tööajaarvestus

Tööaja arvestuse lahendused on tihti tunduvalt keerukamad kui personalihalduse põhisüsteemid. Tööaja arvestamisega kaasneb tihti ka palga arvestus ning tööaja arvestuse süsteemidel on tavaliselt rohkem kasutajaid kui lihtsal personalihalduse süsteemil.

Kasutajate arvu nüanss mõjutab otseselt ka kasutatavate toodete hinda. Näiteks, kui meil on 3 personalitöötajat, 2 palgaspetsialisti ja 40 meeskonna juhti, kes sisestavad oma meeskondade tööaega, kasutajate arvu vahe, tingimusel, et iga kasutaja peab olema litsentseeritud, on üsna suur.

Seega on paljud ettevõtted nõus võtma personaliarvestuse- ja palgasüsteemi ühest kohast ning otsivad samal ajal tööaja arvestamiseks alternatiivseid lahendusi. Näiteks kasutatakse Excelit või vabavara.


Muu kategoorias olid tarkvarad nn: Begin, StaffLogic, SAP, Oracle, Jira, Noom, Quinix ja Regina, Eeva, Toggl, GoPro, Merit.

Nagu eelnevalt mainisin, meie uuringus oli Exceli kasutamise osa tööaja arvestuses 16,3% ning võrreldava suurusega oli ka kategooria „muu lahendus“. Viimase alla võivad minna ka organisatsioonid, kus Excelit kasutatakse osakonna või üksuse põhiselt. Seega on Exceli ja alternatiivsete lahenduste ühine turuosa u 30%. Kui oletame, et 20% organisatsioonidest, kes hetkel eraldiseisvat tööaja planeerimist ei kasuta võtaksid ilmselt esimese vajaduse korral kasutusele Exceli, on turul Exceli poolt domineeritava osa suurus maksimaalselt 50%.

Ilmselt suur osa personalivaldkonna professionaalidest nõustuks sellega, et tööajaarvestuse pidamine Excelis ettevõttes, kus kehtib graafikujärgne töö on halb mõtte. Samas ei ole ka kuni 400 graafikujärgse töötajaga organisatsiooni juhtide koolitamine Excelit kasutama võimatu missioon.

Meie uuringus eelistas 47,8% vastanutest kasutada tööaja planeerimiseks ühte või teist spetsiaalset süsteemi. Vastanute seas oli populaarseimad Virosoft ja Persona V3.

Kuigi viimasel ajal on Eesti just idufirmade maastikule ilmunud mitmeid värbamisega tegelevaid ettevõtteid, kasutavad suurem osa Eesti tööandjatest ikka pigem tööportaale nagu CV Online ja CV Keskus. 

3) Värbamine

Värbamisvaldkonnas on asi selge – turgu valitsevad CV Online ja CV Keskus ning seejärel tulevad kõik ülejäänud. Pea 30% kõikidest vastanutest kasutab mõlemat suuremat portaali. Eesti ongi äärmiselt suuremate värbamisportaalide keskne ning alternatiivseid lahendusi on vähe.

Muu kategoorias olid tarkvarad näiteks:
easycruit, Workbuster, avaliku teenistuse konkurssiveeb, MS Dynamics värbamislahendus


Üks kommentaaridest värbamise tööriistadest (valikust) oli:

  • Pakutud variandid ei ole erilised tööriistad. Pigem meediakanalid.

Märkus on tabav. Peab tunnistama, et Eestis kasutatakse värbamiseks enamasti värbamiseportaali ja Exceli kombinatsiooni.

Ükski olemasolev portaal ei paku head lahendust kandidaatide haldamiseks ka kuulutuste vahelisel perioodil.

Seega ei rahulda olemasolevad lahendused värbamisekspertide vajadusi. Ennekõike just selliste vajaduste rahuldamiseks on sündinud mitmed uued

iduettevõtted, kellest saad edasi lugeda siit!

Täna püüavad erinevad värbamisfirmad, personalihalduse tuumik-spsteemide loojad ja idufirmad turuolukorda muuta. Võrreldes teiste personalijuhtimise valdkondadega, on siin täiesti võimalik et me näeme varsti midagi põnevat – mõistlikku hinnaga, mugavat ja kaasaegset tööriista olulise äri probleemi lahendamiseks.

Me ei usu, et värbamisportaalide roll muutub tugevalt enamuse ettevõttete jaoks, töö otsijate analüüs ja värbamisagentuuri „talendipank“ on aga täiesti teine ja homse päeva uus asi.

Järgmises artiklis arutame juba uuringu tulemusi koolitamise, arendamise, analüütika ja personaljuhtimise tööriistade hulgas. 
Uuringu tulemuste infot ning ka palju muid teemasid leiab hetkel eeltellimises olevast raamatust "Personalivaldkonna infosüsteemid: sissejuhatus".
Vaata lisaks siit:

Lisa kommentaar

Email again: