Kommenteeri

Start-up ei ole ainult "Fun & Games" - on ka vaev, valu ja luhtunud ootused...


Kas inimeste juhtimine start-upis erineb "tavalisest" juhtimisest? Kui "tavaline" on üldse olemas...

Kui külastate mõnda start-upide asutajatele mõeldud koolitust (näiteks Seedforumi oma), saate teada, et tavapäraselt otsitakse investorite ja riikide poolt ennekõike kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Need teised (laisad ja mugavad) ettevõtted on  "elustiili ettevõtted". Kiirele kasvule on üldjuhul rohkem lootust pretendeerida nendel, kes tegutsevad tehnoloogia vallas ja kes tulevad lagedale millegi uuega.

Kuna uute  ideede leidmine on raske, kaasneb start-upidega juba loomu poolest kõrge risk läbi kukkuda. Läbikukkumine võib tähendada asutajatele parimal juhul üksnes kogemust ja õppimist, halvimal juhul närvide ning perekonna kaotust. Start-up kogukonnas kultiveeritakse seega kultuuri, mis pooldab kiireid läbikukkumisi, sest nende hind on seotud isikutele igas mõttes madalam. Üldine moto on - fail fast!

Paljud riiklikud või mitteriiklikud start-up-programmid tegelevad suures osas mitte ainult läbikukkumise vältimisega, vaid ka inimeste ettevalmistamisega selleks. Kõik ei pea aga olema traagiline. Läbikukkumine võib toimuda ka grotesksel viisil nagu seda on kirjeldatud ka Eestis linastunud filmis "Riot on!", mis põhineb umbes 15 aastat tagasi mobiilimängude esmatuleku ajal Soomes tegutsenud ettevõtte Riot Entertainment lool. Läbikukkumise vältimine võttis seal ulatuse, kus investorite veenmiseks palgati hommikuti bussipeatustest inimesi, et nad investorite külaskäikude ajal laudade taga istuks ja töötamist teeskleks.

Tegelikkuses on start-upides alati kaks erinevat maailma - on asutajate maailm ja on nende maailm, kes tulevad hiljem. Nendele, kes tulevad hiljem, luuakse tingimused. Need, kes on asutajad, peavad kas õnnestuma või tagasi astuma. 

Peamine põhjus, miks start-upid läbi kukuvad, on nende asutajate meelest see, et nende toote (idee) vastu puudub turul huvi (Fortune 25.09.2014). 

Unknown

Kui asjad lähevad kehvasti, on asutajatel kombeks oma viimase teona selle ettevõttega seoses kirjutada oma start-upile ja seega ka läbikukkumisele järelhüüe (failure post-mortem). Üks parimaid stiilinäiteid selle kohta on Andrus Purde kokkuvõte pärast veebiteenuse Achoo arenduse sulgemist 9.01.2013. a.

Start-upidel on aga ka pidev isu lisaraha järele. Raha võimaldab kasvada, mis ongi start-upi eesmärk. Mõnikord võimaldab lisaraha osta ka osa turust, mis annab tõestuse toote elujõulisusele, mis omakorda võimaldab kaasata täiendavat raha. Et raha saada, on vaja olla pidevalt erinevate investorite fookuses. Selleks, et investoritel oleks kergem start-upide vahel valida, on loodud mitmeid erinevaid veebiteenuseid, mis vahendavad valdkonna uudiseid. Start-upid ise võrdlevad ennast üksteisega samade teenuste abil.

Üks selliseid teenuseid on näiteks CrunchBase, mis annab hea ülevaate ka Eesti juurtega start-upidest, kellest tuleb juttu ka HRConfil:
Juhtimise pinge võib olla start-upis ning tavalises ettevõttes ühesugune. Samas on erinev see, et start-upid elavad üldjuhul teadmises, et neil jagub raha vaid teatud perioodiks, mille jooksul on vaja ära teha teatud äriarenduse sammud, et siis minna uuele raha kogumise ringile.

Peamine põhjus, miks start-upid on ägedad, on see, et nad teevad loodetavasti midagi uut. Midagi, mis muudab praktikaid ükskõik mis valdkonnas. Uuel on kasvupotentsiaal ja võimalus muuta maailma. Heal juhul teenida ka kõvasti raha. 


HRConfil on start-upidega seotud järgmised ettekanded:

HR  tehnoloogiad tehnoloogiaettevõttes, eile ja homme                   
Tiit Paananen - IT mõtleja, endine Skype Eesti juht

Personalitöö ja juhi väljakutsed Start-up turbulentsis Transferwise ja Pipedrive näitel
Kairi Pauskar - TransferWise ja Sergei Anikin - Pipedrive
 
HR valdkonna teenuste areng ja turg
Kristjan Vanaselja, GoWorkaBit ja Vladimir Jelov, Virosoft
    
Koostas: Karl Laas, HRConf  

Lisa kommentaar

Email again: