Kommenteeri

Talendijuhtimine, koolitamise ja analüütika tööriistad uuringu järgi

Oleme jõudnud nende tõeliselt huvitavate tulemusteni ehk juttu tuleb talendijuhtimise ja koolitamise tööriistadest. Lisaks räägime ka analüütika tööriistadest, kuna personali on keeruline arendada kui sa ei mõista numbrite keelt. Loe edasi...
Esimesena võtame ette personalijuhtimise ja -arendamise tööriistad.

1) Arendamine ja talendijuhtimine

Rõhuv enamus vastajatest (62.8%) viib oma organisatsioonides läbi arenguvestlusi või tagasisidestamisi või töötajate hindamisi muu metoodika alusel. Kõige levinumad tööriistad selleks on Excel ja Word.

Muu kategoorias oli tagasiside järgmine: Upsteem.com, Virosoft, AV toimub aga tööriista ei kasuta, Oracle PeopleSoft, HROnline, arenguvestlus, Taavi, Persona V3, tellitakse koostöö partnerilt

Exceli ja Wordiga pusivad oma arenguvestluste läbiviimisel üle poole ettevõtetest, kus vastavaid toiminguid üldse tehakse. Enamasti ei arvutata selle arvelt kaotatud töötunde kokku.

Eesti organisatsioonid ei analüüsi täna veel strateegilise informatsiooni kadu, mis tuleb sellest, et Wordi põhjade peal kogutud arenguvestluste andmestikke ei ole võimalik ühtselt töödelda. Samuti ei võimalda sellised praktikad korralike talendipankade loomist.

Uuringu raames läbiviidud intervjuudes ilmnes selles kontekstis peamiselt kolm põhjust. Esiteks organisatsiooni ja protsesside „küpsus“. Personaliarengu tööriistade efektiivne kasutamine nõuab tihti aktiivset osalust keskastme juhtide ja ka töötajate poolt - sellega alustamine on raske, sest strateegilise arengu vajadus ei ole alati selgelt kommunikeetud. Pole vastust küsimusele „Mis kasu mina sellest saan kui kõik jääb ju ilmselt endiseks?“

Teiseks lähevad organisatsioonide ootused tihti lahku valmis tööriista funktsionaalsusest. Arendused ei ole aga odavad ning seetõttu on ka valmislahenduste arenguküpsuses puudujääke.

Ideaalse lahenduse hinda on raske kaitsta eelarve komisjonile. Võrreldes tuumik finants-, tootmise- ja isegi palgasüsteemidega on personalijuhtidel keeruline tõestada investeeringu vajalikkust „ainult arenguvestluste dokumenteerimiseks“. Argument et „see on mugavam kui Excel ja Word“ ei ole eriti atraktiivne põhjus viiekohalise summa investeerimiseks. Lisaks ei anna enamus personaliarengu tööriista pakkujatest ei oma tellijale detailset ja loogilist investeeringu tasuvuse kalkulatsiooni.

Töötajate pidev tagasisidestamine ning rahulolu uurimine on üks keskseid kaasaegse personalijuhtimise teemasid. Erinevaid lahendusi on selleks otstarbeks ehitatud nii siseveebide külge kui kasutatakse ka laia valikut valmisteenuseid ja väliseid teenusepartnereid.

Meie uuringu andmetel kasutab välispartnerite lahendusi erinevate rahulolu ja seotuse uuringute läbiviimiseks vähemalt 33.7% vastanud organisatsioonidest.

Rahulolu uuringute läbiviimine ei ole nii võrd populaarne kui võiks arvata. Ometi annab see ettevõtetele kriitilise tähtsusega informatsiooni ja aitab neil kontrollida oma kaadrivoolavust.

Muu kategoorias olid tarkvarad nn: Virosoft, Taavi, Survio, „kas klienti või töötaja rahulolu“, Ema-ettevõtte süsteem

Väib ka järeldada, et turul kättesaadavad tööriistad ei ole piisavalt atraktiivsed investeeringud, sest liigi 20% vastanutest kasutab oma uuringute läbiviimiseks tööriistadena Word-i ja Excelit. See tähendab ühelt poolt et paljudel puuduvad oskused rahulolu uuringute läbiviimiseks ja mida veel olulisem – nende uuringute tulemuste analüüsimiseks. Enamus personalijuhtidest, kellega me sellel teemal suhtlesime kaaluvad järgmiseks aastaks isetegemisele teisi alternatiive.

Nüüd kui sul on olemas vajalik informatsioon, et personali arendada, mida saad sa järgmisena teha...? Töötajaid koolitada loomulikult!

2) Koolitamine

Kui räägime personalitöö baas-süsteemidest mõtleme tavaliselt nelja olulisemat valdkonda – personaliarvestus, palk, tööaeg ja koolitus- ning arendussüstemid. Võime arvata, et ükski kaasaegne vähemalt 100 töötajaga ettevõte ei saa hakkama oma töötajate arendamise ja koolitamisega ilma spetsiaalse tarkvaralise tööriistata. 


Muu kategoorias olid tarkvarad nn: Korporatsiooni tarkvara, siseveeb SharePoint, Directo, Regina, Noom, Oracle, DynamicsAX

Vaid umbes 30% vastanutest kasutavad koolituste planeerimisel ja haldamisel spetsiaalset tarkvaralahendust. See on tavaliselt olemasolev personalihaldamise lahendus, mis tihtipeale on nõrk ja ebapiisav ning 17,4% vastanutest kasutavad koolituste planeerimisel Excelit.

Koolituste haldamine ja planeerimine on valdkond, kus ootused ja soovid ületavad tugevalt turul valitsevat pakkumist. Antud valdkonna kontekstis on huvitav, et siin ei ole väga palju uusi teenusepakkujaid – näiteks erinevalt värbamisest, kus Eestis on mitmeid idufirmasid. Oma koolituse mooduli on loonud vaid Upsteem.com.

Usume, et koolituse tööriistade valdkond hakkab muutma järgmiste aastatega tunduvalt tihedamaks seoses kasvava vajadusega arendada iga üksikut töötajat. Kuna see pole veel juhtunud, siis toome välja mõned kommentaarid olemasolevate koolituse funktsionaalsuse kasutajate poolt:

  • Tegelikult võimaldab see tarkvara vaid andmeid sisestada koolituste kohta. Planeerimiseks suhteliselt kõlbmatu.
  • Sisuliselt vaid andmebaas info talletamiseks. Puudub valdkonna juhtimise funktsionaalsus.
  • Pigem koolituste ja arendustegevuste kirjapanek statistika mõttes.
  • Excel katab praeguseid vajadused, tulevikus liidame Directo ostuarvetega koolitusarvestusregistri jm vajaliku.

3) Analüütika

Analüütiliste tööriistade kasutamine personalijuhtimises on väga suure potentsiaaliga ja järjest rohkem aktuaalsemaks muutuv valdkond. Praktiliselt keegi vastanud organisatsioonidest ei kasuta erilahendusi, mis võimaldaks kognitiivset või isegi ennustatavat analüüsi. 70% meie uuringule vastanutest lepivad sellega, et nad kasutavad personalisüsteemides olevat vähest analüütikat ning töötlevad andmeid vajadusel täiendavalt Excelis.


Olukorra kõige suurem probleem on see, et personalijuhil puudub või on piiratud võimalused rikastada oma andme-analüüsi tulemusi täiendava kontekstiga. Kontekstiks võivad olla andmed teistest infosüsteemidest ning ka nendest, mis on personalijuhi käsutuses – näiteks arenguvestluste või rahulolu uuringute andmed.

Kaasaegne analüütika võimaldab kõrvutada tootmisinfo ja töötajate rahulolu, personaalsed tulemused ja palju muud. Eesti organisatsioonid ei kasuta täna veel andmeid strateegilises juhtimises. Analüütilised tööriistad ehk
 BI (Business Intelligence lahendused) on ideaalsed vahendeid just selliste statistikaga seotud analüüsieesmärkide täitmiseks.

PS! 

Teised osakonnad Teie organisatsioonides nagu - finants, müük, turundus ja tootmine juba kasutavad üht või teist sellist tööriista. Kui Sa ei taha oma organisatsiooni inimeste juhtimisega sellest rongist maha jääda küsi oma kolleegide käest, mis nad seal oma andmetega teevad või otsi mujalt abi!


Mis me uuringust järeldame ja mida ootame personalivaldkonna tarkvaradelt tulevikus?

Eesti personalivaldkonna tarkvara turg on väike ja mugavalt konservatiivne. Seda näitas uuring. Turgu valitsevad suuremad kohalikud tegijad ning samas ei ole rahvusvaheliste toodete mitmekesisus ja paljusus veel kohale jõudnud.

Oma järgmistes analüüsides loodame leida ja pöörata rohkem tähelepanu sellistele teemadele nagu mobiilsed lahendused, iseteenindus, tark õppimine ja palju-palju teisi uusi ja huvitavaid tehnoloogiaid, mis veel ei ole Eestis kanda kinnitanud. Arvestades, et Eestis on mitmeid personalivaldkonna iufirmasid usume, et järgmises personalivaldkonna turu-uuringus saame eraldi rääkida uutest üllatajatest ja reeglite rikkujatest.

Uuringu tulemustest ja ka paljust muust saad lugeda detsembri viimasel nädalal ilmusvast teosest "Personalivaldkonna infosüsteemid: sissejuhatus".
Loe raamatu koht täpsemalt siit:



Lisa kommentaar

Email again: